Võlausaldaja õigustest pankrotiavalduse esitamisel ja aktiivsusevajadusest pankrotimenetluses
Pankrotiseaduse kohaselt on võlausaldajal võimalik võlgniku maksejõuetust pankrotiavalduses põhistada mitmel moel
Kõige sagedamini tuginevad võlausaldajad pankrotiavalduse esitamisel sellele, et on võlgnikku kirjalikult hoiatanud pankrotiavalduse esitamisest (nn pankrotihoiatus) ja võlgnik ei ole sellest hoolimata nõuet 10 päeva jooksul täitnud. Võlausaldaja võib tugineda ka asjaolule, et võlgnik on tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse, võlgnik on teatanudm et ei suuda oma kohustusi täita või on lahkunud Eestis eesmärgiga kohustuste täitmisest hoiduda.
Lisaks on võimalik võlausaldajal põhistada võlgniku maksejõuetust ka kohtutäituri vastava tõendiga. Võlausaldajad, kes on esitanud eelnevalt nõude kohtutäiturile täitmiseks, saavad kohtutäiturilt küsida tõendi, et viimase kolme kuu jooksul ei ole vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks. Sellise tõendi olemasolul ei saa kahelda maksejõuetuse olemasolus ning selline maksejõuetus ei ole ajutine. Sellist võimalust võiks praktikas tihedamini kasutada.
Võlausaldaja aktiivsus on oluline
See on tähtis nii pankrotiavalduse esitamisel kui ka edasise pankrotimenetluse jooksul. On oluline, et võlausaldaja ei viivitaks pankrotiavalduse esitamisega, kuivõrd vastasel juhul on tema nõude rahuldatud summa ilmselt väiksem või vara puudumisel ei saa see üldse rahuldatud. Mida rohkem teeb võlausaldaja koostööd pankrotihalduriga pankrotimenetluse jooksul (annab vajaliku teavet võlgniku varalise seisundi ning kohustuste kohta), seda rohkem andmeid on pankrotihalduril ja seda efektiivsem on kogu pankrotimenetlus.
Üürileandjatest võlausaldajad peaksid olema julgemad üürileandja pandiõiguse kasutamisel
Pandiõiguse kasutamisel on sellisel võlausaldajal teiste võlausaldajate ees eelis, kuivõrd pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus. Tulenevalt sellest, et nõudeid rahuldatakse järjekohtade kaupa (teise järjekoha juurde minnakse alles siis, kui esimese järjekoha nõuded on täies ulatuses rahuldatud), oleks üürileandja pandiõiguse kasutajal hüpoteetiliselt suurem võimalus saada raha tagasi. Mõistlik esimesel võimalusel tagada oma nõue pandiõigusega, kuna need nõuded rahuldatakse esimeses järgus. Pandiga tagamata nõuded aga teises järgus.
Vastavalt Riigikohtu korduvalt väljendatud seisukohale tekib üürileandja pandiõigus VÕS § 305 lg 1 alusel seaduse jõul seoses üürilepingu sõlmimisega üüritud ruumisesse toodud vallasasjadele. Seadusjärgne pandiõigus vallasasjale annab pandipidajale mh õiguse asja vallata ja seega ka õiguse keelduda pandieseme väljaandmisest omanikule. Üürileandja pandiõigus laieneb ka üüripinnal asuvatele kolmandate isikute vallasasjadele, kui üürileandja sai alles pärast üürilepingu lõppemist teada, et asjad ei kuulu üürnikule.
Millised on olulisemad tähtajad pankrotimenetluses?
- 15-30 päeva peale pankroti väljakuulutamist toimub esimene võlausaldajate üldkoosolek toimub, kus kinnitatakse võlausaldajate poolt kohtu poolt määratud pankrotihaldur ja valitakse võlausaldajaid esindav pankrotitoimkond;
- 2 kuu jooksul peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet tuleb võlausaldajatel esitada oma tõendatud nõue pankrotihaldurile;
- 3-5 kuud peale ametlikes teadaannetes avaldatud teadet toimub nõuete kaitsmise koosolek, kus vaadatakse läbi nõudeavaldused nende esitamise järjekorras. Vastuväited saavad esitada kõik võlausaldajad ning pankrotihaldur koostab kaitstud nõuete nimekirja;.
- 1 kuu jooksul, peale nõuete kaitsmise koosolekut, saavad tunnustamata nõuetega võlausaldajad esitada nõude tunnustamiseks hagi kohtusse;
- 60 päeva – (2 kuud) peale nõuete kaitsmise koosolekt, kui nõuete vaidlused on läbi, koostab pankrotihaldur jaotusettepaneku, mille alusel pankrotihaldur teeb väljamakseid pankrotivarast.
- Pankrotimenetlus lõppeb lõpparuande kooostamisega pankrotihalduri poolt.
Pankrotiotsuse alusel muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
Pankrotihaldur saab pankrotimenetluses esitada tagasivõitmise hagi, et pankrotivara suurendada
Tagasivõitmisel tunnistab kohus kehtetuks võlgniku tehingu, mis on tehtud enne pankroti väljakuulutamist ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Tuleks ka silmas pidada, et kui tehing, mille kehtetuks tunnistamist haldur nõuab, on tehtud kuue kuu jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, siis eeldatakse, et tehingu teine pool teadis, et võlgnik kahjustab tehinguga võlausaldajate huve. Võlgniku lähikondse puhul eeldatakse, et ta teadis, et võlgnik kahjustas tehinguga teadlikult võlausaldajate huve. Pankrotihaldur saa tagasivõitmise hagisid esitada kuni 3 aastat alates pankrotimenetluse algusest.
Ühe võlausaldaja teisele eelistamise esmaseks eelduseks see, et ühele võlausaldajale
tasutakse võlg, kuid võlausaldajatele, kelle nõuded on sissenõutavaks muutnud ja varasemates järkudes või ka samas järgus, milles saaks olla rahuldatud võlanõue, võlga ei tasuta. Selleks, et otsustada, kas võlgniku rahalise kohustuse täitmisel ühe võlausaldaja eelistamisega kahjustati teiste võlausaldajate huve, tuleb võrrelda erinevate kohustuste täitmise olulisust võlgniku majandustegevuse jätkamise seisukohalt.
Kui äriühingu juhatuse liige valib sellise kohustuse täitmise, mis perspektiivis võib tagada äriühingu eksistentsi ja kõigi võlgade tasumise, ning eeldusel, et juhatuse liige ei riku samaaegselt omamuid kohustusi, näiteks kohustust esitada pankrotiavaldus, võib sellist käitumist
pidada majanduslikult otstarbekaks.
Seoses käesoleva majanduskriisiga esineb tihti olukordi, kus äriühingutele ollakse pikka aega võlgu, kuid tuleb ka ise olla aktiivne võlgade sisse nõudmisel. Vastasel juhul ei pruugi võlg üldse laekuda ning makseraskused võivad hakata kimbutada juba võlausaldajat ennast. Mõistlik on õigeaegselt pöörduda advokaadi poole, et koos otsustada, milline on antud situatsioonis parim ja kiirem lahendus.